2.5 … Keelatud on omada, valmistada ja levitada Eesti kaitseväge ja jõustruktuure diskrediteerivaid kirjalikke, heli- või pildimaterjale.
Sissejuhatus tähendas seda, et tekst võib siit-sealt pisut optimistlikumaks timmitud olla. Aga kui, siis ainult hästi pisut…
Kõik algas KRA Maneeži kontorist. Hoolimata sellest, et ma hiljaks jäin, oli suhtumine üllatavalt hea, erinevalt eelnevatest kokkupuudetest. Märgata võis isegi naeratavaid, suisa päikselisi nägusid. Ei tea, mis tont neile sisse oli läinud, minu moll sel päeval (ega ka järgmistel) nii särav polnud. Mingil hetkel kamandati kogu seltskond ühte Noa-aegsesse bussi ja sõidutati Miinisadamasse, minu uude “kodusse”.
Üritan siis anda mingi ülevaate ümbritsevast. Õigem oleks küll öelda: ümbritsevast mida lihtussikesel (“madruseks” saan ma pärast 10 nädalat) lubatud näha on.
Kasarmuhoone on kuldne nõukaaja pärand – võrdlemisi ilmetu telliskivihoone. Sellega on kõik… Tuba, kus ma elan, on kolmandal korrusel ja õnneks või õnnetuseks on aknad mere poole. Õnneks selle pärast, et maru kena on vaadata – päikeselõõmas sillerdav meri, miinisadama kaid ning nende ääres seisvad mereväe laevad, laevastiku ala ääres kenad saarepuud ja treeningukohtadega suur muruplats. Kui pilk kaugemale suunata, lähebki juba natuke õnnetuks. Kenasti on näha kruiisisadamas 24. ja 25. kai ääres seisvad (tuttavad) laevad, taamal laiub Pirita rand jne – meenub kõik see, mis oli alles nädal tagasi…
Ent ajad, mil sai koittoomelikult elumeres möllata, on möödas. Nüüd on agressiivne äratus pasunate ja muuga kella kuuest, seejärel hommikuvõimlemine, ülikiire pesu, voodi tegemine, erinevad tunnid, rivistused, koristused jne. Kuskile vahele jäävad veel lõuna- ja õhtusöök, päev lõpeb ametlikult kell 22.00. Tundides oleme siiamaani peamiselt määrustike ja valitseva korra õpingutega tegelenud, trenni on (veel) võrdlemisi vähe. Söömine käib samuti eriti kiirelt – lusikast piisab kõige jaoks, nugade-kahvlite jaoks pole aega. Ka duši kasutamine on tsiviili oludest mõneti erinev, paari-kolme minutiga saab hakkama. Toidud on head.
Mingeid eriti kirkaid sõjaväe-lugusid praegu rääkida pole, naudin vaadet ja teen asju. Mobiili võib esialgu kasutada igal õhtul (helistanud olen küll ainult korra), külalisi saab vastu võtta pühapäeviti (max 2 inimest, süsteem veel segane). Internetiga on praegu teised lood – seda pole. Antud blogipostitus jõudis valitud lugejaskonnani minu armsa Eleni kaudu, kes oli nõus ruudulisele paberile soperdatud muljed kõigile arusaadavaks dešifreerima ja veebi riputama.
Seda jutukest olen ma vähese eduga kirjutanud pea nädal aega ja nüüd said küll mõtted otsa. Kui on küsimusi, mille vastamine ei diskrediteeri Eesti Vabariiki, Kaitseväge ja muud, ning mis ei eelda riigisaladuste väljalobisemist ega ohusta põhiseaduslikku riigikorda, võib neid esitada.
No comments:
Post a Comment