Ajateenistusest polnud möödas veel aastatki, kui postkasti
potsatas üks täiesti üleliigne kiri. Saadetise pealkirjaks oli “KUTSE
ÕPPEKOGUNEMISELE”. Just nii, suurte tähtedega ja selgelt kirjutatud. Peaaegu
sama suurelt oli ka kirjas, et õppekogunemisele ilmumise eiramine on
karistatav. Tore – hirmutamine ja ähvaradamine on alati heaks alguseks.
Lugesin ka ülejäänu huviga läbi ja minu suurimateks lemmikuteks
olid kirjaread selle kohta, et kaasa tuleb võtta kahe päeva toit,
saapahooldusvahendid, õmblusnõel ja –niit. Huvitav kas toiduraha on
Thomas-testi ja muude jaburuste peale ära raisatud ja saapaviks kellegi
kodudesse laiali tassitud? Jääb üle vaid spekuleerida...
Midagi muud põnevat seal kutses ei olnud ning edasi
suundusin juba iga sõjardi ja propagandahuvilise lemmiksaidile, portaali www.mil.ee, et üles otsida, välja printida ning
täita “vajalikud dokumendid”. Suur oli mu üllatus kui esimese dokumendi avasin.
Selle pikk ja lohisev pealkiri - “AVALDUS KAITSEVÄELASE HUKKUMISE KORRAL
HÜVITIST SAAMA ÕIGUSTATUD ISIKU/ISIKUTE MÄÄRAMISEKS” ei süstinud eriti
optimismi ning tekitas mõningaid küsimusi. Nagu näiteks, kuhu kurat mind
saadetakse? Mida halba olen ma teinud? Tekkis juba mulje nagu oleks minek
kuskile hirmsasse sõjakoldesse. Siis aga mõtlesin veidi ja meenutasin endamisi
kõiki neid suuri sõnu, mis käisid ajateenistuse, selle vajalikkuse, mõjude ja
muu kohta ning kõrvutasin neid mind reaalselt oodanud morjendavalt mõttetu
tühisusega. Pärast neid mõtteid sai selgeks, et paanikaks pole põhjust.
Seega, millised on minu ja teiste vaprate võitlejate ootused
selle suure sündmuse eel? Nii palju kui endiste teenistuskaaslastega rääkinud
olen, oodatakse midagi sellist: 1 päev varustuse kättesaamist, 5 päeva
logelemist, 1 päev varustuse äraandmist. Mida ma ise arvan, polegi tähtis, küll
aga võib ajateenistuse põhjal öelda, et Merevägi pole kindlasti see koht kuhu
suurte ootuste ja lootustega minema peaks. Asjad mida ma EI oota (küll aga
salamisi rumalalt loodan) on uute teadmiste ja oskuste saamine. Aga eks aeg
näitab. Jube äge oleks lisaks reservisaamisele veel üks positiivse maiguga jutt
siia kirjutada.
No comments:
Post a Comment